22.10.24 Cleantech: 2030. aastaks peaks tootma aastas 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu

Äripäeva raadio

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates uurime kui palju vesinikku praegu Eestis toodetakse ja mille jaoks seda kasutatakse ning millised on tulevikuootused. Eesti Energia vesinikuprojektidest praegu, tulevikus ja minevikus räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal. Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristu olemasolu, mis hetkel puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga ning nemad on planeerimas koostöös hetkel siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi need tähtajad, millal see toru valmib, on üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks algselt, aga see ei ole tõenäoline. Pigem räägime aastast 2040. See on päris kauges tulevikus, aga seda on vaja ning vaja on lisaks põhitrassile, mis Eestit läbib, ka siseriiklikud harud, mis viivad vesiniku sinna, kus seda tarbitakse. Eestis me näeme, et see on peamiselt Ida-Virumaal." sõnas Kuusk. Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest. "Cleantechi" saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus. Fotol vasakult: Henrik Hal, Mart Valner ja Kaarel Kuusk. Autor: Andres Laanem